Meie kirikus toimuvad jumalateenistused

Jumalik liturgia – igal pühapäeval ja kõigil kaheteistkümnel suurel kirikupühal ja tähtsatel pühadel

– 8.00  Piht

– 8.30 Tunnid 

– 9.00  Liturgia

 Õhtune jumalateenistus – igal laupäeval ja suurte kirikupühade ja tähtsate pühade eelõhtul

- Jumalateenistuse algus 16.00

 Tellitud Teenistused

Ristimissalasus

Laulatus

Matusetalitus

Toimuvad kokkuleppel kiriku eestseisjaga. (Munkpreester Ilja tel  +372 5864 6582)

Mustvee

Enne Teist maailmasõda tegutses Mustvees seitse pühakoda: kaks vanausuliste palvemaja, kaks õigeusukirikut, kaks ainuusuliste ja üks luteriusukirik ning baptistide palvemaja. Õigeusukiriku ajalugu Mustvees algab XIX sajandil, mil kohalikud õigeusklikud P. Boltov ja K. Krassilnikov pöördusid Pihkvas resideeruva piiskopi Nafanaili poole palvega lubada avada külas õigeusu kirik. Kirikuisa suhtus palvesse mõistmisega ning varustas neid kirikutarvete ja ikoonidega. Esimene kirik seati sisse P. Boltovi kodus 1836. aastal. Jumalaema pühakujule „Kõigi kurbade rõõm“ pühendatud puust kirik ehitati 1839. aastal ja õnnistati sisse samal aastal. Kivist püha Nikolause kirik valmis 1864. aastal. Ehitust juhatas piiskopkonna arhitekti A. Edelsoni projekti põhjal kohalik töövõtja Vassili Grinkin. Mustvee Püha Nikolause kirik õnnistati sisse 1866. a. Kogudus avas kolm kooli: Mustvee poeglaste kogudusekool 1857., Raja abikool 1860. ja Mustvee tütarlaste kogudusekool 1888. aastal. Õigeusu kogudusse kuulus 1891. aastal 1358 inimest. Mustvee Püha Nikolause õigeusukirik tegutseb ka tänapäeval.

Peipsi kaldal asuvat väikest linnakest Mustveed võib XXI sajandil pidada tõemeeli unikaalseks nähtuseks: pooleteise tuhande elaniku kohta asub siin viis tegutsevat kirikut, seejuures on need avatud erinevate usutunnistuste esindajatele. Täna tegutsevad linna piires Püha Kolmainsuse Ainuusuliste Kirik, vanausuliste palvemaja, baptistide palvela, luteriusu kirik ja Püha Nikolause õigeusu kirik.