Lorem ipsum ad his scripta blandit partiendo, eum fastidii accumsan euripidis in, eum liber hendrerit an. Qui ut wisi vocibus suscipiantur, quo dicit ridens inciderint id. Quo mundi lobortis reformidans eu, legimus senseritdefiniebas an eos. Eu sit tincidunt incorrupte definitionem, vis mutat affert percipit cu, eirmod consectetuer signiferumque eu per. In usu latineequidem dolores. Quo no falli viris intellegam, ut fugit veritus placeratper. Ius id vidit volumus mandamus, vide veritus democritum te nec, ei eosdebet libris consulatu.

Mustvee ümbruskond

Mustvee ümbruskond Tartu poole suundudes asuvad Peipsi ääres vanausuliste külad Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää. Tegemist on tänavküladega, milles majad paiknevad tihedalt kõrvuti ja üks küla läheb sujuvalt üle teiseks. Külade kogupikkus on 7 km. Tänavad on ääristatud vanausuliste maaliliste elamutega, millele on omased madalad katused ja suletud õued, aga ka jõukamate vanausuliste suurte tellismajadega.

Raja. Mustveele lähima küla nimi on Raja. Siin asus kuulsa ikoonimaalija G. J. Frolovi vahenditega püstitatud vanausuliste kirik. Frolov oli ka Peipsiäärse ikoonimaalimiskooli asutaja. 1944. aastal põles kirik maha, kuid kõik ikoonid ja kogu raamatukogu õnnestus päästa. 1990. aastal taastati kiriku kellatorn.

Kükita. Arvatakse, et küla algne nimi oli Nikitovka selle asutaja Ivan Nikitini järgi, kes põgenes siia ühega bojaaridest Morozovitest. 1740. aastal rajati siia Ausa ja Eluloova Issanda Risti ülendamise palvemaja. 1812. aasta Isamaasõja ajal külastasid palvemaja vanausulised kasakad. 1863. aastal varises vana palvemaja kokku. Uus kirik õnnistati sisse 1863. aastal. Teise maailmasõja ajal põles hoone maha, praegubne kirik on ehitatud kogududeliikmete jõududega 1949. aastal.

Tiheda. Tiheda külas tasub vaadata püsinäitust pealkirjaga „Peipsi järve elu tuba“. Siin võib üksikasjalikult tundma õppida Peipsi järve floorat ja faunat. Näitust kaunistab kolmemõõtmeline makett pikkusega peaaegu 4 ja laiusega 1,4 meetrit, millel on ära toodud suurimad Peipsi järve juurde kuuluvad asustatud punktid, võõrastemajad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud. Täpsemat teavet, lahtiolekuaegu ja hindu saab vaadata leheküljel Visitestonia. Naabermajas asub mitte vähem huvitav näitus, kus on väljas enam kui 50 samovari, ning teeklaasihoidjate väljapanek, mille kollektsioonis on üle 100 eksemplari. Samas võib vaadata vanausuliste igapäevaseid tarbeesemeid. Siit võib kaasa osta ka mitmesuguseid suveniire. Põhjalikum teave aadressil Puhkaeestis.

Vaatamisväärsused tunnise teekonna kaugusel Mustveest Paljud põnevad kohad asuvad kõigest tunnise autosõidu kaugusel Mustveest. Ka siin tasub kõigepealt mainida Таrtut, kus meelepärast tegevust leiab endale igaüks. Siin võib jalutada 1000aastase linna kõrvalistel tänavatel või külastada nüüdisaegseid meelelahutuskeskusi. Lastega peredele pakub põnevat tegevust Kaiaveres tegutsev seikluspark Vudila. Kaugele ei jää ka Elistvere loomapark. Ja muidugi Äksis asuv Jääaja Keskus. Kõik need sihtkohad jäävad Tartusse viiva maantee äärde ning on teeviitu järgides hõlpsalt leitavad.

Neile, kellele meeldib jalutada ajaloolistes paikades, võiks huvi pakkuda vana Tartu maantee, mis kulgeb läbi vanade Peipsi järve äärsete asumite. Tehke peatus Kallastes, mis oli algselt vanausuliste poolt asutatud väike kaluriküla. Kallastes on tänu devoni liivakivipaljanditele väga maaliline kaldamaastik. Kõrgeim koht on kaheksa meetrit kõrgune. Siin võib näha arvukalt väikseid koopaid ja veest uuristatud süvendeid. Linnas asub ka vanaaegne palvemaja.

Läbi tasub sõita ka teistest küladest: Nina külas asub õigeusu kirik, Kolkjal vanausuliste muuseum, Kasepääl vene vanausuliste kabel, mis on tegutsenud pidevalt alates XVIII sajandist ning Varnja on üks vanemaid vene asulaid, mille kohalik palvemaja asub otse Peipsi järve kaldal.

Tagasiteel Mustveesse tehke kindlasti peatus Alatskivil, kus asub üks Eesti kaunimaid mõisaid – Alatskivi loss. Loss ehitati Šotimaal asuva kuningliku residentsi Balmorali eeskujul. Loss on külastajatele avatud, siin töötab ka restoran, kus saab maitsta kolme rahvusköögi – saksa, šoti ja eesti – roogasid. Lossi tornidest ja terrassidelt avaneb imeline vaade järvele, kirikule ja ümbritsevale maastikule. Läbi pargi kulgeb tähistatud turismirada, mis viib teid maalilistesse paikadesse järve ääres ja ümber küngaste, millel kunagi asus muistne linnus.

Umbes 70 km Tallinna maantee poole asub teine ajalooline linn − Põltsamaa, ja ehkki väiksem kui Tartu, on tal siiski oma provintslik võlu. Siin võib vaadata 1272. aastal rajatud kindluse varemeid. XVIII sajandil korduvalt rüüstatud kindlus ehitati ümber suursuguseks rokokoostiilis lossiks. Lossi õues asub Põltsamaa muuseum. Lisaks sellele on lossi õues veinikelder, kus saab maitsta Põltsamaal valminud veine.

Mustveest veel kaugemale põhja poole jääb Rakvere linn koos Vallimäel asuva keskaegse ordulinnusega. Suviti toimuvad linnuse territooriumil mitmesugused üritused, proovida saab keskaegseid toite, külastada keskaegse relvastuse näitust ja piinakambrit.

Jõhvi lähedal Kuremäel asub Pühtitsa klooster, mis asutati 1891. aastal. Sellest ajast on klooster pidevalt tegutsenud, olles praegu ainus tegutsev õigeusklik nunnaklooster. Klooster on alati avatud ning ajaloohuvilised võivad tellida nunnadelt ka ringkäigu.

Mustvee vaatamisväärsused Mustvee asub Eesti idaosas Peipsi järve kaldal, mis on Euroopa suuruselt neljas järv. Esimesed kirjalikud teated Mustvee (Tšorna) kohta pärinevad aastast 1493. Alates XVIII sajandist asustasid Mustveed peamiselt vanausulised. Oma nime on Mustvee saanud ilmselt läbi linna voolavalt tumeda veega Mustvee jõelt. Tänapäeval on Mustvees umbes 2000 elanikku, kellest 57% on venelased. Paljud neist on Venemaalt usulise tagakiusamise pärast põgenenud vanausuliste järeltulijad. Praegu on Mustvee õdus provintsilinnake, kus tegutseb kõrvuti viis erineva religiooni kirikut.

Jalutuskäigu kaugusel asuvad vaatamisväärsused

Esimene ja meie hotellile kõige lähemal olev ajalooline vaatamisväärsus on ainuusuliste kirik. 1877. aastal kroonu rahadega rajatud kirik anti seejärel tähtajatuks kasutamiseks Püha Kolmainsuse Ainuusu kogudusele. Kunagi oli selle kiriku kellatornis kuus kella, millest üks kaalus 30 puuda ja 5 naela (482 kg). Kellal oli kiri «Всемилостивше пожалован Государем Императором в Черносельскую Единоверческую Церковь» (armulikult annetatud keisrihärra poolt Mustvee ainuusuliste kirikule). Kirikus oli vanas stiilis kolmepoolne ikonostaas. Jumalateenistusi ja talitusi viidi siin läbi kuni 1957. aastani, mil kirik nõukogude võimu poolt suleti. 2003. aastal tagastati kirik taas kogudusele tähtajatuks kasutamiseks.

Kiriku naabermajas asub Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum. Väljapanek on pühendatud vanausuliste kogukonna eluolule.

Huvipakkuv ajalooline mälestis on saksakeelse kirjaga graniitkivi, mis tähistas Tartu piiskopkonna piiri. Kivi leiti jõest 1910. aastal.

Püha Nikolause kivikirik ehitati kroonu vahenditega 1861.−1864. aastal piiskopkonna arhitekti A. Edelsoni projekti järgi ning õnnistati sisse 1866. aastal. Kirikus on kahepoolne kullatud ikonostaas. Kogudusele kuulus abihoone ja kolm kooli: poeglaste ja tütarlaste koolid Mustveesja abikool Raja külas.

Tartu maanteed mööda edasi liikudes jääb silma neogooti stiilis luteriusu kirik, mis ehitati 1880. aastal. On teada, et ehituse ajal varises kokku kirikutorn. 1939. aastal hävitas tulekahju kiriku sisustuse ning uus altariosa toodi asemele Viljandi Jaani kirikust. Luteri kiriku vastas kulgeb väike tänav, millel on meie laiuskraadide kohta tavatu nimi − Benito Aguirre. Nimi on tänavale pandud hispaania lenduri auks, kes tulistati alla sakslaste poolt 1944. aasta 9. märtsil Peipsi järve piirkonnas.

Teekonda tasub jätkata jõeäärset tänavat mööda, mis kulgeb Mustvee jõe vasakul kaldal ja viib tagasi Peipsi järve äärde, kus mitte kaugel kaist, aadressil Lohu 2, asub vanausuliste kirik. Tegemist on suurima vanausuliste pühakojaga Eestis.

Vanausuliste kirik ehitati 1927. aastal. Algselt ehitati kirik palkidest, kuid mõne aasta möödudes tehti täiendavaid töid ja kirik omandas kiviehitise ilme. Kiriku kaunistamisel osalesid tuntud ikoonimaalijad G. Frolov, P. Safronov ja M. Solntsev. Kiriku pidulik sisseõnnistamine toimus 1930. aasta juunis ja sel päeval oli kirikus 3500 inimest.

Kiriku vastas järve kaldal vennashaual seisab monument „Leinav tütarlaps“, mille autor on Elmar Rebane. Selle lähedal on endise vanausuliste kalmistu kohale püstitatud mälestusrist.

Peipsi kaldal asuvat väikest linnakest Mustveed võib XXI sajandil pidada tõemeeli unikaalseks nähtuseks: pooleteise tuhande elaniku kohta asub siin viis tegutsevat kirikut, seejuures on need avatud erinevate usutunnistuste esindajatele. Täna tegutsevad linna piires Püha Kolmainsuse Ainuusuliste Kirik, vanausuliste palvemaja, baptistide palvela, luteriusu kirik ja Püha Nikolause õigeusu kirik.